Kala kasulikkus
Kala teeb ilusaks!
Kalas sisalduvad rasvahappe Omega–3 mõjub hästi ka inimese välimusele, lisatakse seda ju paljudele kosmeetikatoodetele. Nimetatud rasvhapped kaitsevad nahka päikesekahjustuste ja vabade radikaalide rünnakute ees parandades nahahapnikuvarustust ja niisutust ning aidates ära hoida naharakkude vananemist. Kalasööjate nahk on siledam elastsem ja tervem ning paremini kaitstud kahjulike välistegurite eest. Samuti on kalalembelistel ka märgatavalt vähem kortse.
Lisaks sellele ei mõjuta Omega-3 rasvhapped vaid tervist, vaid ka tuju. Uuringute põhjal on tõdetud, et rasvhapete piisav tase on üks emotsionaalse heaolu garantiisid – see tähendab, et kala söömine muudab tuju paremaks.
Kala tugevdab tervist!
Kaladieet aitab “vedeldada” verd ja hoiab ära trombide tekke. Kalatoidul on oluline osa veresoonte kaitsel (arterid, veenid), sest see on puhastava toimega aidates organismist välja tuua nn. mittevajalikku kolesterooli. Rasvastest kalades valmistatakse praegu farmaatsiatööstuses kalaõli kapsleid (lõhe ja tuunikala), mida soovitatakse vererõhu alaldamiseks ja infarkti ohuga haigetele. Kuna kapslid sisaldavad Omega-3 rasvhapet, siis on need ka veresooni puhastavad, hoides ära ajurabanduse ja infarktid. On kogetud, et kala söömine leevendab reumat, vähendab tuberkuloosi ja vähki haigestumise riski, leevendab migreeni, tugevdab immuunsüsteemi ning karastab organismi külmetushaiguste vastu. Norra teadlaste uuringud näitavad, et 100 g makrelli päevas vedeldab verd ja hoiab selle korras. Inglise teadlased väidavad, et kala sööjatel on vähem probleeme veres sisalduva kolesterooliga kui taimetoitlastel.
Jaapanlased on uurinud vähki haigestumise põhjusi ja kogenud, et mereannid aitavad seda vähendada, eriti peaks seda arvestama rinnakasvajate korral. On kogetud, et kala rasvhapped aitavad üle saada neerupõletikust, kui kohe haigestumise alguses jaole saadakse. Kala tuleks süüa just profülaktika mõttes; samuti kasutama kalaõli kapsleid.
Ka astmahaigetele peetakse oluliseks Omega-3 rasvhapet, mis aitab parandada bronhide tööd ja kergendab hingamist. Kalas olevad proteiinid, türosiin ja aminohapped stimuleerivad ajutegevust ja lisavad organismile reipust.
Kala teeb nutikaks!
Kalas olevad proteiinid, türosiin ja aminohapped stimuleerivad ajutegevust ja lisavad organismile reipust. Katsetega on tõestatud, et kalasööjad tudengid on edukamad kui lihapruukijad. Naised, kes söövad raseduse ajal rohkesti kala, saavad keskmisest arukamaid lapsi, selgub hiljutisest uuringust. Bristoli ülikooli teadlased uurisid kokku 7400 last ning nende emade menüüd ajal, mil nad olid veel lapseootel. Testi tulemused selgitasid, et lapsed olid seda intelligentsemad, mida rohkem nende ema oli raseduse ajal kala söönud. Teadlased usuvad, et ajule mõjuvad hästi kalalihas sisalduvad omega-2 ja omega-6 nimelise õlid.
Kalas on vajalikke mineraale ja vitamiine!
Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13-23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1-33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega – rasvhapet.
Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele.
Kui palju kala süüa?
Kalanormiks päevas peetakse vähemalt 30 grammi. Kalaliha on kergelt seeditav, sisaldab vähe kaloreid, mistõttu on tal eelis liha ees (sealiha seedub 35-45%, vasikaliha 60%, lambaliha 60-70%). Loomsed rasvad (va. kalarasv) saavad tihti haiguste allikaks, organismi tekib vabu puriine. Kerge seeditavuse tõttu võib kala kasutada nii hommiku- kui ka õhtusöögiks.