EESTI KALALIIDU PÕHIKIRI
1. ÜLDSATTED

1.Eesti Kalaliit (edaspidi nimetatud Liit) on üleriigiline ettevõtjate vabatahtlik mittetulundusühing, mille eesmärgiks on kodumaise kalanduse kui majandusharu
arendamine, kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel aidates kaasa soodsa ja tasakaalustatud ärikeskkonna kujundamisele Eestis. Liidu põhikirjaline eesmärk ega põhitegevus ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Liit kasutab oma tulusid üksnes liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

Liit ei jaota kasumit oma liikmete vahel.

2. Liidu ingliskeelne nimi on: Estonian Association of Fishery.

3. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, kellel on iseseisev bilanss ning arveldusarved
Eesti ja välisriikide pangaasutustes. Liit registreeritakse vastavalt kehtivatele
õigusaktidele.

4. Liidu asukohaks on Tallinn.

5. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, Euroopa Liidu kalanduspoliitikast, rahvusvahelistest kokkulepetest ja käesolevast
põhikirjast.

6. Liidu finantstegevuse kohta peetakse raamatupidamisarvestust. Liit maksab riigi- ja kohalikke makse õigusaktidega ettenähtud korras.

7. Liit ei vastuta oma liikmete kohustiste eest, samuti ei vastuta Liidu liikmed Liidu
kohustiste eest.

2. EESMÄRGID
8. Liidu tegevuse pohieesmärgiks on ühendada ariühinguid ja füüsilistest isikutest
ettevõtjaid, kes püüavad, kasvatavad, toodavad, tootlevad voi turustavad kala ja kalatooteid, meresaadusi, nende komponente või selleks vajalikke materjale ja
tootmisvahendeid, nende majandustegevuse edendamiseks, arenenud- ja
tsiviliseeritud kalaturu loomiseks ning kalavarude säästlikuks kasutamiseks.

9. Liidu tegevuse eesmärgid:
9.1. kaasa aitamine kodumaise kalatöötlemise ja kalatoodangu konkurentsivõimeliseks muutmisele;
9.2. kalaturundus- ja hinnapoliitika väljatöötamine ja uute turgude leidmisele kaasa aitamine;
9.3 koostöösidemete arendamine Liidu liikmete vahel, samuti liikmeskonds mittekuuluvate Eesti kalatöötlejatega ja kalatöötlejatega väljaspool Eestit;
9.4 liikmete huvide esindamine riigivõimu- ja valitsemisorganites, Euroopa Liidu instantsides, vajadusel või liikme volitusel ka teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute ees ning kohtus või vahekohtus, osalemine ettepanekute esitamises riigivõimu- ja valitsemisorganitele seadusandluse täiustamiseks;
9.5 keskkonnasõbralike tootmisvahendite ja -meetodite väljatöötamise ja juurutamise küsimustega tegelemine;
9.6 liikmete toodangu tutvustamise korraldamine näitusel, seminaridel, kontaktüritustel ja konkurssidel;
9.7 kalandusalase informatsiooni kogumine ja analüüsimine, sellekohaste andmebaaside pidamine ning informatsioonialaste teenuste osutamine, perioodiliste ja muude trükiste väljaandmine;
9.8 koolitus- ja konsultatsioonitegevuse korraldamine selleks õigust omavate ühenduste kaudu ja sellealaste teenuste osutamine seadusandlusega kehtestatud korras;
9.9 koostöösidemete loomine ja arendamine teiste erialaliitude ning riiklike, munitsipaal- ja eraõiguslike ühendustega Eestis ja välismaal;
9.10 kalatöötlemistehnoloogia, turunduse ja ärijuhtimise teooria ja praktika efektiivseimate meetodite tundmaõppimine ja tutvustamine;
9.11 kalanduse ja kalatöötlemisega otseselt või kaudselt seotud erinevate äriprojektide, sanmti riiklike- ja välisabiprogrammide analüüsimine ja hindamine; liikmete esindamine nendes;
9.12 kalanduspoliitika väljaarendamine ja kujundamine kooskõlas Euroopa Liidu kalanduspoliitikaga;
9.13 ettevõtluse eetika kujundamine ja arendamine;
9.14 kala- ja meresaaduste tarbimise kultuuri arendamine Eestis.

10. Eelpool nimetatud eesmärkide saavutamiseks on Liidul õigus: omada kõiki tsiviilõigusi- ja kohustusi; omandada tsiviilõigusi ja omada tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada; teostada tehinguid ja sooritada muid õigustoiminguid nii Eesti Vabariigis kui välisriikides, sealhulgas asutada ühinguid, avada esindusi, moodustada osakondi ning muid all- ja struktuurüksusi.

3. LIIDU LIIKMED

11. Liidu liikmeks võivad olla äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes püüavad, kasvatavad, toodavad, töötlevad või turustavad kala ja kalatooteid, meresaadusi, nende komponente või selleks vajalikke materjale ja tootmisvahendeid. Liidu liikmeks võivad olla mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle eesmärgid ühtivad Liidu eesmärkidega.

4. LIIKMEKS VASTUVÕTMINE

12. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu nõukogu oma sellekohase otsusega Liidu liikmeks astuda sooviva isiku kirjaliku avalduse alusel. Liidu nõukogul on vajaduse korral õigus nõuda sooviavaldajalt lisainformatsiooni.

13. Liidu liikmete õigused ja kohustused omandab isik peale Liidu nõukogu sellekohase otsuse tegemist ning vastavalt nõukogu otsusega kehtestatud Liitu sisseastumismaksu maksmist.

14. Liidu liikmeks astumise päevaks loetakse Liidu nõukogu otsuse tegemise päeva.

Liikmeks astumise võib otsustada nõukogu kokku kutsumata hääletades kirj, ,U\cult.. ...

5. LIIKMETE ÕIGUSED

15. Liidu liikmel on õigus:

15.1 osaleda Liidu üldkoosolekul otsustava hääleõigusega, määrata ja olla määratud Liidu juht- ja kontrollorganitesse;

15.2 esitada Liidu üldkoosolekule, nõukogule, nõukogu esimehele ja juhatusele arutamiseks ettepanekuid Liidu tegevust puudutavates küsimustes;

15.3 vähemalt 1/10 Liidu liikmete poolt nõukogule esitatud nõudmisel nõuda erakorralise üldkoosolekul kokkukutsumist, kusjuures vastav nõudmine tuleb esitada kirjalikult, näidates ära üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuse;

15.4 saada liidujuht- ja kontrollorganitelt Liidu tegevust puudutavat teavet;

15.5 olla käesoleva põhikirjaga ettenähtud korras kaitstud ja esindatud Liidu poolt.

15.6 astuda Liidust välja kirjaliku avalduse alusel igal ajal, teatades sellest l kuu ette, kusjuures tasutud sisseastumis-ja liikmemaksu ei tagastata.

6. LIIKMETE KOHUSTUSED

16. Liidu liikmed on kohustatud:

16.1 järgima käesolevat põhikirja ning täitma üldkoosoleku, juht- ja kontrollorganite nende pädevuses tehtud otsuseid;

16.2 tasuma tähtajaliselt ettenähtud suuruses Liidu sisseastumis- ja liikmemaksu;

16.3 mitte kuritarvitama oma liikmelisusest tulenevaid õigusi;

16.4 andma enda kohta tõest informatsiooni;

16.5 hoiduma igasugusest tegevusest, mis kahjustab Liidu mainet;

16.6 osutama kaasabi liidu eesmärkide saavutamisele;

16.7 juriidilisest isikust liikme pankroti väljakuulutamise, ümberkujundamise, ühinemise, jagunemise või lõpetamise korral viivitamatult informeerima sellest nõukogu, samuti teatama viivitamatult nõukogule liikme esindaja isiku muutumisest.

17. Kui liige ei täida käesolevast põhikirjast tulenevaid kohustusi või töötab Liidu tegevuse põhimõtete vastu, võib nõukogu ta oma sellekohase otsusega Liidu liikmeskonnast välja arvata.

7. LIIKMELISUSE LÕPETAMINE

18. Liikmelisus lõpeb:

18.1 liikme omal soovil väljaastumisega;

18.2 füüsilisest isikust ettevõtjast liikme surma korral, juriidilisest isikust liikme lõppemisel,samuti juriidilisest isikust liikme ühinemise või jagunemise korral;

18.3 liikme väljaarvamisega nõukogu otsusel.

19. Liidu liikmelisuse lõpetamise otsuse teeb nõukogu, otsuse tegemise päevast lõpevad ka liikme esindaja volitused.

20. Tasutud liikmemaks selle majandusaasta eest, millal liige välja astub või välja arvatakse, jääb Liidule.

21. Liikme väljaastumine.
Liidu liige esitab Liidust väljaastumiseks nõukogule vastavasisulise põhjendatud kirjaliku avalduse 1 kuu ette. Nõukogu vaatab väljaastumise avalduse läbi vähemalt 1 kuu jooksul peale avalduse saamist. Liige loetakse väljaastunuks nõukogu otsuse vastuvõtmise päevast.

22. Liikme lõppemine.
Liidu juriidilisest isikust liikme pankroti korral, lõppemise, ühinemise või jagunemise korral esitab ta nõukogule sellekohalise teatise koos ärakirjaga vastavast otsusest. Nõukogu otsusel loetakse liikmelisus lõppenuks. Liikmelisus loetakse lõppenuks vastava nõukogu otsuse tegemisele järgnevast päevast arvates. Samast päevast lõppevad ka esindaja volitused.

23. Liikme väljaarvamine.
23.1 Kui Liidu liige ei täida käesolevast põhikirjast või juhtorganite otsustest tulenevaid kohustusi, või töötab Liidu tegevuse põhimõtete vastu, kahjustades Liitu, samuti liikme pankroti väljakuulutamise korral või liikmemaksu tasumata jätmise korral üle 3 kuu järjest, võib nõukogu ta oma sellekohase otsusega Liidu liikmeskonnast välja arvata, infonneerides sellest väljaarvatut kirjalikult viivitamatult pärast otsuse vastuvõtmist.

23.2. Liidu liige loetakse välja arvatuks nõukogu sellekohase otsuse tegemise päevast. Nõukogu otsusel Liidu liikmeskonnast välja arvatud isikul on õigus nõukogu otsuse peale edasi kaevata järgmisele korralisele üldkoosolekule. Üldkoosoleku otsus on lõplik.

8. AUNIMETUS

24. Nõukogu otsusega võidakse anda Eesti Kalaliidu auliikme nimetus.

25. Auliikme nimetuse omandajad ei pea olema Liidu liikmed ja liikmeks mitteolev auliikme nimetuse kandja ei omanda käesoleva põhikirjaga Liidu liikmetele antud õigusi ja kohustusi.

26. Auliikmed.
Liidu auliikmed valitakse Liidu liikmete, samuti Eesti Vabariigi ja välisriikide juriidiliste isikute, juriidiliste isikute ühenduste ja füüsiliste isikute hulgast, kes oma aktiivse tegevusega on kaasa aidanud Liidu eesmärkide täitmisele ning omavad Eesti kalanduse ja kalatöötlemise arengus olulist kohta ja tähendust.

9. JUHTORGANID

27. Liidu juhtorganid on;
üldkoosolek;
nõukogu;
juhatus.

28. Liidu kõrgeim organ on üldkoosolek.

29. Üldkoosolekute vahelisel ajal on kõrgeim juhtimisorgan üldkoosolekul määratud nõukogu, kes määratakse kolmeks aastaks ja kelle tööd juhib nõukogu esimees.

30. Nõukogu esimees valitakse nõukogu poolt nõukogu liikmete hulgast.

31. Liitu esindab:
Nõukogu esimees kõigis õigustoimingutes üksikult ja teised nõukogu liikmed kõigis õigustoimingutes ainult ühiselt kõigis õigustoimingutes, mida nõukogu kohta põhikirjaga ettenähtud valdkond harilikult kaasa toob.

Juhatus esindab Liitu vastavalt Liidu põhikirjale ja seadusele.

10. ÜLDKOOSOLEK

32. Liidu liikmete korralise üldkoosoleku kutsub nõukogu kokku vähemalt üks kord aastas. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole Liidu liikmetest.

33. Erakorralise üldkoosoleku kutsub nõukogu või nõukogu liige kokku omal algatusel või vähemalt 1/10 Liidu liikmete kirjalikul motiveeritud nõudmisel.

34. Üldkoosolekul arutlusele tulevad küsimused valmistab ette nõukogu ja esitab need Liidu liikmetele tutvumiseks vähemalt 10 päeva enne koosoleku toimumist. Liidu liikmete, juhatuse esimehe ja revidendi või audiitori poolt üldkoosolekule arutamiseks esitatavate küsimuste esitamine toimub nõukogu kaudu. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik Liidu liikmed.

35. Üldkoosoleku pädevus.

35.1 Liidu üldkoosolekul pädevusse kuuluvad kõik Liidu tegevust puudutavad küsimused, mida seaduse või põhikirjaga ei ole antud teiste organite pädevusse.
35.2 Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
35.2.1 Liidu põhikirja muutmine, täiendamine ja kinnitamine;
35.2.2 Liidu eesmärgi muutmine;
35.2.3 nõukoguja revidendi või audiitori määramine;
35.2.4 Liidu nõukogu aruande ärakuulamine, majandusaasta aruande kinnitamine ja Liidu nõukogu tegevusele hinnangu andmine;
35.2.5 Liidu nõukogu, nõukogu esimehe ja revidendi või audiitori tagasikutsumine;
35.2.6 Liidu sisseastumis-ja liikmemaksude suuruse kinnitamine;
35.2.7 nõukogu või üldkoosoleku valitud muu organi tehingu tegemise või tema v tu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
35.2.8 nõukogu ja revidendi või audiitori kohta esitatud kaebuste läbivaatamine;
35.2.9 Liidu tegevuse lõpetamise, ühinemise või jagunemisega seotud küsimuste otsustamine;
35.2.10 likvideerijate arvu ja koosseisu määramine;
35.2.11 Liidu lõpetamisel allesjäänud vara jagamise õigustatud isikute määramine;
35.2.12. Liidu vara kasutamise korra kinnitamine.

36. Hääletamine
Üldkoosoleku otsused loetakse vastuvõetuks, kui poolt hääletab vähemalt 2/3 koosolekul osalenud Liidu liikmetest välja arvatud Liidu eesmärgi muutmine, kus on nõutav 9/10 liikmete nõusolek, samuti Liidu põhikirja muutmine, täiendamine ja kinnitamine ning Liidu lõpetamine, ühinemine või jagunemine, kus on nõutav üle 2/3 koosolekul osalenud liikmete poolt hääled.

37. Igal Liidu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Liige ei tohi Liidu nõukogu liikmete valimisel hääletada enda poolt.

38. Nõukogu liikmed, samuti nõukogu esimees ei või hääletada, kui arutatakse küsimusi, mis puudutavad nende määramist, tagasikutsumist või Liidu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamist. Esindatuse määramisel nende liikmete hääli ei arvestata.

39. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokkukutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed.

11. NÕUKOGU

40. Liidu tegevuse üldjuhtimiseks määrab Liidu üldkoosolek Liidu liikmete volitatud või põhikirjajärgsete esindajate hulgast tähtajaga kolm aastat nõukogu liikmed, kes omavad nõukogu koosolekutel otsustavat hääleõigust. Nõukogu liikmete arv on 3-7 liiget.

41. Nõukogu juhib Liidu tegevust ning esitab üldkoosolekule majandusaasta aruande töö tulemuste kohta ja tal on otsustusõigus kõigis Liidu tegevust puudutavates küsimustes, mis ei ole üldkoosoleku ainupädevuses.

42. Nõukogu pädevusse kuulub:
42.1 Liidu üldkoosoleku kokkukutsumine Ja ettepanekute esitamine päevakorra kohta;
42.2 Nõukogu esimehe valimine ja tema asendamise korraldamine;
42.3 Liidu üldkoosolekule majandusaasta aruande esitamine;
42.4 Liidu liikmeks võtmine, liikmelisuse lõpetamine ja Liidust väljaarvamine;
42.5 Liidu sisseastumis-ja liikmemaksude tasumise korra ja tähtaegade määramine;
42.6 Liidu tegevusplaani ja eelarve kinnitamine;
42.7 Liidu poolt osutatavate tasuta ja tasuliste teenuste loetelude ja hinnakirjade kinnitamine;
42.8 Liidu juhatuse liikme määramine ja temaga lepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;
42.9 Liidu võimaliku osalemise otsustamine teistes ühingutes;
42.10 auliikmete nimetuste omistamine;
42.11. konkursside väljakuulutamine.
43. Nõukogu koosolekud.
43.1 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas.
43.2 Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees teatades nõukogu liikmetele koosoleku toimumisaja ja koha ning arutamisele tulevad küsimused vähemalt 7 päeva enne koosolekut.

44. Hääletamine.
44.1 Liidu nõukogu on õiguspädev, kui tema koosolekust võtab osa üle 1/2 nõukogu liikmetest, sealhulgas nõukogu esimees. Nõukogu otsused võetakse vastu nõukogu koosolekul kohalviibivate liikmete lihthäälteenamusega.
44.2 Nõukogul on õigus võtta vastu otsuseid kirjalikult istungit kokku kutsumata. Sellisel juhul saadetakse otsuse eelnõu kirjalikult kõikidele nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama oma seisukoha. Kui nõukogu liige nimetatud tähtaja jooksul ei teata, kas on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta on otsuse vastu. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas kirjalikult vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest. Kirjaliku hääletamise tulemustest informeeritakse kõiki nõukogu liikmeid viivitamatult.

12. JUHATUS

45. Liidu juhatus on (1) üheliikmeline ja see määratakse Liidu nõukogu poolt. Liidu juhatus (juhataja) on alaliselt tegutsev täidesaatev ja korraldav organ, kes vastavalt nõukogu otsustele kasutab õigusi ja igapäevaseid kohustusi, juhindudes oma tegevuses käesolevast põhikirjast ja seadusest. Juhatajaga sõlmitakse leping tema poolt Liidu huvides tehtava töö tasustamiseks.

46. Liidu juhataja pädevusse kuulub:
46.1 Liidu tegevuse operatiivne juhtimine, üldkoosoleku ja nõukogu otsuste täitmise tagamine;
46.2 Liidu põhi-ja käibevahendite ning muu vara kasutamise ja käsutamise korraldamine.
46.3 Liidu tegevuse planeerimise, finantseerimise, materiaal-tehrulise varustamise, koosseisude ja juhtimise jooksvate küsimuste lahendamine;
46.4 Liidu esindamine õigustoimingutes vastavalt Liidu põhikirjale ja nõukogu poolt antud volituste piires;
46.5 Liidu töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine ning neile palkade määramine, käskkirjade väljaandmine oma pädevuse piires kui Liidu põhiküjas ei ole ette nähtud teisiti;
46.6 oma pädevuse piires muude otsuste vastuvõtmine, mis ei ole vastuolus Liidu põhikirjaga ja ei kahjusta Liidu huve.

 13. KONTROLL

47. Liidu nõukogu oma otsusega määrab Liidu majandustegevuse kontrollimiseks audiito1i või revidendi. Audiitor või revident juhindub oma tegevuses kehtivast seadusandlusest ja on aruandekohuslik Liidu üldkoosoleku ees.
48. Liidu revident või audiitor
48.1 revideerib Liidu finants- ja majandustegevust; kontrollib rahaliste ja materiaalsete väärtuste säilimise tagamist;
48.2. kontrollib põhikirja nõuete, kehtivate õigusaktide ja üldkoosoleku otsuste täitmist Liidu nõukogu ja juhatuse esimehe poolt;
48.3. olenevalt vajadusest esitab revident või audiitor kontrollaktid, otsused ja ettepanekud kas nõukogule või üldkoosolekule.

 14. LIIDU VARA

50. Liidu vara ja vahendid moodustavad:
50.1 sisseastumismaksudest;
50.2 igakuistest liikinemaksudest;
50.3 subsiidiumidest ning igat liiki annetustest;
50.4 Liidu omandi ja väärtpaberite tuludest;
50.5 põhikirjalistest teenustest laekuvatest tu.ludest;
50.6 tuluürituste tuludest;
50.7 muudest tuludest.

51. Liidu rahalisi vahendeid kasutatakse Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, nendest võidakse moodustada fonde ja kasutada programmide ellurakendamiseks. Vara kasutamise korra kinnitab nõukogu.

52. Liidu tulu ja vara ei jaotata Liidu tegutsemise ajal Liidu liikmete vahel.

53. Liidu majandusaastaks on kalendriaasta.

54. Liit vastutab oma varaliste kohustiste eest kogu talle kuuluva varaga, millele kehtivate seaduse kohaselt on võimalik sissenõuet pöörata.

15. LIIDU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

55. Liidu ühinemine või jagunemine või tema tegevuse lõpetamine toimub üldkoosoleku otsuse alusel.

56. Liit võib ühineda ainult mittetulundusühinguga vo1 jaguneda mittetulundusühinguteks. Liidu ühinemise või jagunemise otsuses nimetatakse Liidu õigusjärglane, kellele lähevad üle Liidu õigused ja kohustused ning tehakse vastavad muudatused Liidu põhikirjas.

57. Ühinemise või jagunemise käigus uue liidu tekkimist ei loeta liidu või ühingu asutamiseks.

58. Ühinemise või jagunemise otsuse vastu võtnud Liit saadab vastava otsuse ja põhikitjamuudatused 10 tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmise päevast, põhiki1ja registreerinud asutusele, kes teatab sellest registripidajale pärast registreerimise otsuse vastuvõtmist.

59. Liit loetakse registreerituks ning vara õigusjärglasele üleläinuks tema põhikirja muudatuse registreerimise päevast.

60. Liidu tegevus lõpetatakse:
60.1 Liidu üldkoosoleku otsuse alusel;
60.2 juhul kui liikmete arv on vähem kui kolm, siis allesjäänud liikmete otsuse alusel;
60.3 muul seaduses ettenähtud alusel.

61. Liidu tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valitakse üldkoosolekul likvideerimiskomisjon ja määratakse üldkoosoleku viimase koosoleku toimumise aeg, määratakse likvideerimiskomisjoni volituste tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kahest kuust ja võimalusel komisjoni liikmete töötasustamise kord. Pärast Liidu tegevuse lõpetamist allesjäänud vara jagatakse kala ja kalasaaduste tootmise, töötlemise ja turustamise edendamiseks Eestis. Lõpetamise otsuses märgitakse, kellele ja millistes kogustes üle anda Liidu tegevuse lõpetamisel allesjäänud vara.

62. Liidu tegevuse lõpetamisel kohtuotsusega määrab likvideerimiskomisjoni halduskohus.

63. Liidu tegevuse lõpetamisel alles jäänud vähem, kui kolme liikme otsusel moodustavad likvideerimiskomisjoni allesjäänud liikmed.

64. Liidu üldkoosolek kinnitab likvideerimiskomisjoni poolt koostatud lõppakti. Nõukogu saadab Liidu tegevuse lõpetamise kohta teate kolme tööpäeva jooksul riikliku registri pidajale ja põhikirja registreerinud asutusele.

 

Käesolev põhikiri on kinnitatud 10. detsembril 1997. Muudetud ja kinnitatud uues redaktsioonis 15. juuni 2006.aasta üldkoosoleku otsusega.