Eesti rahvuskala on räim!

Mereriik Eestil oli olemas oma rahvuslill, rahvuslind, rahvuskivi…  kuid puudus oma rahvuskala. Seepärast otsustas Eesti Kalaliit algatada 2007. aastal rahvuskala valimise konkursi, mille eesmärk oli välja selgitada, milline tore uimeline iseloomustab meie riiki kõige paremini.

Eesti Kalaliidu poolt korraldataval rahvuskala valimisel osales rohkem kui 50 000 inimest, kes andsid internetis hääle oma eelistusele. Rahvahääletuse võitis räime ees napilt haug, kuid rahvuskala valimiseks moodustatud komisjon arvestas ka kalatöötlejate ning kalateadlaste ekspertarvamustega. Nii kuulutati seitsme poolt ja ühe vastuhäälega 22. veebruaril 2007. aastal Vabariigi aastapäeva eel üksmeelselt Eesti rahvuskalaks räim, kelle poolt hääletas internetihääletusel üle 18 000 inimese ehk ligi 36% hääletanutest.

“Komisjon soovis teha õiglast otsust. Kuna haugi ja räime vahel toimus enne konkursi lõppu väga tihe rebimine, siis arutatigi komisjonis peamiselt nende kahe kala teemal. Komisjoni üksmeelne otsus oli anda väärikas tiitel räimele kui Eesti rahva põlisele toitjale. Haug on küll väga tähtis kala Eesti harrastuskalameestele, kuid ta ei puuduta nii palju eestlaste elu kui räim,” valgustas otsuse tagamaid Eesti Kalaliidu juhataja ja komisjoni esimees Valdur Noormägi. Räime püütakse eesti vetest ca 40 000 tonni aastas, millest enamus eksporditakse.

Räim (clupea harengus membras) on sajandeid olnud peamine kala eestlaste toidulaual. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, heeringa kääbustunud alaliik, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Nagu heal lapsel ikka on räimel samuti rohkesti rahvapäraseid nimetusi, näiteks strommen, kevadkudukala, jõeräim, jääkala, jääharv räim, kapuskas, brigadir, parvejuht.

Räim on õnnelik!